Juura

(1) Makseteenuse leping võib sisaldada kohustust väljastada makseteenuse pakkuja kliendile väikemaksevahend. Väikemaksevahend on makseinstrument, mis vastab ühele järgmistest tingimustest:

[RT I, 07.12.2017, 1 – jõust. 13.01.2018]

1) selle abil tehtavate ühekordsete maksetehingute väärtus ei ületa 30 eurot;

2) selle kasutamise limiit on kuni 150 eurot;

3) sellel hoitav summa ei ületa kunagi 150 euro suurust summat.

[RT I 2010, 2, 3 – jõust. 22.01.2010]

(2) Pooled võivad lõikes 1 nimetatud makseinstrumendi suhtes kokku leppida, et:

[RT I, 07.12.2017, 1 – jõust. 13.01.2018]

1) ei kohaldata käesoleva seaduse § 711 lõigetes 1–3 ja 5 ning § 727 lõikes 1 sätestatut ning makseteenuse pakkuja peab esitama oma kliendile üksnes osutatavate makseteenuste üldise kirjelduse ja teabe, mis sisaldab makseinstrumendi kasutamise viise, vastutuse kirjeldust, tasusid ja muud olulist informatsiooni, ning viite selle kohta, kuidas on võimalik käesoleva seaduse § 711 lõikes 1 nimetatud andmete ja tingimustega tutvuda;

[RT I, 07.12.2017, 1 – jõust. 13.01.2018]

2) makseteenuse pakkuja ei pea teatama makseteenuse lepingu muudatustest käesoleva seaduse §-s 719¹ sätestatud korras;

3) ei kohaldata käesoleva seaduse § 727 lõigetes 2–4 sätestatut ning makseteenuse pakkuja peab esitama või tegema pärast maksejuhise täitmist oma kliendile kättesaadavaks üksnes viite, mille alusel on kliendil võimalik kindlaks teha maksetehingut, makstud summa suurust, maksetehingu tegemise eest maksmisele kuuluvaid tasusid iga makse või maksete kogumi kohta;

4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud teabe esitamise või kättesaadavaks tegemise kohustust makseteenuse pakkujal ei ole, kui makseinstrumendi kasutajat ei ole võimalik kindlaks teha või kui makseteenuse pakkujal puudub tehniline võimalus sellise teabe kättesaadavaks tegemiseks. Makseteenuse pakkuja peab võimaldama makseteenuse pakkuja kliendil kontrollida makseinstrumendil säilitatava raha summat;

[RT I, 07.12.2017, 1 – jõust. 13.01.2018]

5) käesoleva seaduse § 733⁸ lõikeid 3 ja 4, § 733¹⁰ punkti 2 ning § 733¹¹ lõike 1 punkte 4 ja 5 ei kohaldata, kui väikemaksevahendit ei ole võimalik blokeerida või selle edasist kasutamist piirata;

6) käesoleva seaduse § 733² ja 733⁴ ning § 733⁸ lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui ei ole võimalik omistada väikemaksevahendi kasutamist ühelegi makseteenuse pakkuja kliendile või ei ole makseteenuse pakkujal muul väikemaksevahendist tuleneval põhjusel võimalik välja selgitada makseinstrumendi kasutamise autoriseerimist;

[RT I, 07.12.2017, 1 – jõust. 13.01.2018]

7) makseteenuse pakkuja ei ole kohustatud teavitama maksejuhise täitmisest keeldumisest käesoleva seaduse § 724³ lõigetes 1–3 sätestatud korras, kui asjaolusid arvestades ei ole mõistlik makseteenuse pakkujalt teavitamist oodata;

8) maksja ei saa tagasi võtta maksejuhist, millega ta on andnud nõusoleku makseks või nõusoleku makse saajale makse tegemiseks erinevalt käesoleva seaduse §-st 726;

9) maksetehing tehakse muu kui käesoleva seaduse §-s 728 määratud tähtaja jooksul.

[RT I 2010, 2, 3 – jõust. 22.01.2010]

(3) Käesoleva seaduse §-des 733² ja 733⁸ sätestatut ei kohaldata e-raha suhtes, kui maksja makseteenuse pakkujal ei ole võimalik blokeerida maksekontot või väikemaksevahendit.

[RT I 2010, 2, 3 – jõust. 22.01.2010]

(4) Pooled võivad kokku leppida, et e-raha suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.

[RT I, 08.07.2011, 6 – jõust. 18.07.2011]