Juura

(1) Kui autoriseerimata makse on tehtud, kasutades kadunud või varastatud makseinstrumenti, kannab maksja riisikot, kuid mitte rohkem kui makseinstrumendi väljastajaga kokkulepitud piirsumma ulatuses, kõige rohkem aga summa ulatuses, mis vastab 50 eurole. Maksja kannab riisikot ka siis, kui makseinstrumenti on kasutatud muul õigustamatul viisil.

[RT I, 07.12.2017, 1 – jõust. 13.01.2018]

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud summalist piirangut ei kohaldata, kui seoses autoriseerimata maksega on tegemist maksjapoolse pettusega või kui maksja rikkus tahtlikult või raske hooletuse tõttu:

1) ühte või mitut käesoleva seaduse §-s 733¹⁰ sätestatud kohustust;

2) ühte või mitut makseinstrumendi väljastamise ja kasutamise tingimust.

[RT I, 07.12.2017, 1 – jõust. 13.01.2018]

(3) Maksja ei kanna käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevat riisikot alates ajast, kui kahju on tekkinud makseinstrumendi kasutamisest pärast käesoleva seaduse § 733¹⁰ punktis 2 sätestatud teate esitamist, välja arvatud, kui maksja tegutses pettuse teel.

[RT I, 07.12.2017, 1 – jõust. 13.01.2018]

(4) Maksja ei kanna käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riisikot, kui makseteenuse pakkuja ei ole täitnud käesoleva seaduse § 733¹¹ lõike 1 punktis 3 sätestatud kohustust, kahju põhjustas makseteenuse pakkuja või agendi tegevus või tegevusetus, maksja ei olnud teadlik makseinstrumendi kaotusest või vargusest enne autoriseerimata makse tegemist või kui makseteenuse pakkuja ei nõua kliendi tugevat autentimist, välja arvatud, kui maksja tegutses pettuse teel.

[RT I, 07.12.2017, 1 – jõust. 13.01.2018]