Juura

(1) Makseteenuse pakkuja kinnitab kaardipõhise makseinstrumendi väljastanud makseteenuse pakkuja taotlusel viivitamata maksetehingu täitmiseks vajaliku rahasumma olemasolu maksja maksekontol, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) vajaliku rahasumma olemasolu kinnitamist taotleb makseteenuse pakkuja, kelle väljastatud kaardipõhist makseinstrumenti maksetehingu tegemiseks kasutatakse;

2) taotluse tegemise ajal on maksja maksekontole tagatud juurdepääs interneti teel loodud ühenduse kaudu;

3) taotlus on esitatud maksetehingu täpses maksesummas;

4) taotlus on esitatud maksetehingu täitmiseks kaardipõhise makseinstrumendiga, välja arvatud makseinstrumendiga, millel hoitakse e-raha;

5) maksja on andnud selgesõnalise nõusoleku vajaliku rahasumma olemasolu kinnitamiseks.

[RT I, 07.12.2017, 1 – jõust. 13.01.2018]

(2) Makseteenuse pakkuja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse üksnes maksja selgesõnalisel nõusolekul.

[RT I, 07.12.2017, 1 – jõust. 13.01.2018]

(3) Makseteenuse pakkuja kinnitus maksja maksekontol oleva maksetehingu täitmiseks vajaliku rahasumma olemasolu kohta ei või sisaldada muud teavet, sealhulgas teavet kontojäägi või konto väljavõtte kohta.

[RT I, 07.12.2017, 1 – jõust. 13.01.2018]

(4) Makseteenuse pakkuja ei või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse alusel blokeerida või muul viisil piirata maksja maksekontol olevate rahaliste vahendite kasutamist.

[RT I, 07.12.2017, 1 – jõust. 13.01.2018]

(5) Makseteenuse pakkuja, kelle juures maksjal on maksekonto, esitab maksja taotlusel kaardipõhise makseinstrumendi väljastanud makseteenuse pakkuja tunnuskoodi ja kinnituse vajaliku rahasumma olemasolu kohta ka maksjale.

[RT I, 07.12.2017, 1 – jõust. 14.09.2019 s.o 18 kuud pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015 2366 EL makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002 65 EÜ, 2009 110 EÜ ning 2013 36 EL ja määruse (EL) nr 1093 2010 muutmise ning direktiivi 2007 64 EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artiklis 98 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse jõustumist. Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018 389, 27. november 2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015 2366 regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kliendi tugevat autentimist ning ühiseid ja turvalisi teabevahetuse avatud standardeid, avaldati Euroopa Liidu Teatajas 13. märtsil 2018 ja jõustus 14. märtsil 2018.]

(6) Kui makse on algatatud saaja poolt või tema kaudu kaardipõhise makseinstrumendiga ning maksetehingu täpne summa ei ole maksjale tehingu autoriseerimise ajal teada, võib maksja makseteenuse pakkuja blokeerida maksja maksekontol rahasumma üksnes siis, kui viimane on andnud nõusoleku kindla rahasumma blokeerimiseks.

[RT I, 07.12.2017, 1 – jõust. 13.01.2018]

(7) Makseteenuse pakkuja vabastab rahasumma käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud blokeeringust viivitamata pärast täpse maksesumma teadasaamist, kuid hiljemalt maksejuhise laekumisel.

[RT I, 07.12.2017, 1 – jõust. 13.01.2018]

(8) Vajaliku rahasumma olemasolu kinnitamist taotlev makseteenuse pakkuja esitab makseteenuse pakkujale, kelle juures kliendil on maksekonto, andmed, mis võimaldavad tema tuvastamist iga kord enne taotluse esitamist.

[RT I, 07.12.2017, 1 – jõust. 14.09.2019 s.o 18 kuud pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015 2366 EL makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002 65 EÜ, 2009 110 EÜ ning 2013 36 EL ja määruse (EL) nr 1093 2010 muutmise ning direktiivi 2007 64 EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artiklis 98 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse jõustumist. Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018 389, 27. november 2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015 2366 regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kliendi tugevat autentimist ning ühiseid ja turvalisi teabevahetuse avatud standardeid, avaldati Euroopa Liidu Teatajas 13. märtsil 2018 ja jõustus 14. märtsil 2018.]